Töökohad võivad teie südant kahjustada
Inimestel, kellel on kõrge koormus, on tõenäolisem kodade virvendusarütmia, mis on tavaline südamelöögihäire, mis võib märkimisväärselt suurendada insuldi riski.
See oli Rootsi uue tööstressi uuringu järeldus, mis on nüüd avaldatud Euroopa ennetava kardioloogia ajakiri.
Teadlased määratlevad „suure koormusega töökohad“ kui „psühholoogiliselt nõudlikud“, kuid annavad töötajatele vähe kontrolli „tööolukorra üle“.
Näiteks võib tuua bussisõidu, põetamise ja konveieril töötamise.
Varasemad uuringud on seostanud tööstressi südame isheemiatõvega, kuid kas on olemas seos ka kodade virvendusarütmiaga (A-fib), pole nii selge.
Esimese uuringu autori Eleanor I. Franssoni sõnul, kes on Rootsi Jönköpingi ülikooli epidemioloogia dotsent, on A-fib „tavaline haigus, millel on tõsised tagajärjed, ja seetõttu on rahvatervise seisukohast väga oluline leida viise selle vältimiseks. ”
A-fib ja tagajärjed
A-fib mõjutab USA-s miljoneid inimesi. See tekib siis, kui südame kaks ülemist kambrit (koda) löövad ebanormaalselt ja häirivad verevoolu kahes alumises kambris (vatsakesed).
Seisund, mis võib olla ajutine või püsiv, suurendab insuldi riski. A-fib-ga inimesel on neli kuni viis korda suurem insuldi oht kui ilma selleta.
Lisaks ebaregulaarsele südamelöögile võivad A-fib-iga isikud tunda ka: valu rinnus, südamepekslemist (laperdav või pekslev tunne südames), õhupuudust, peapööritust ja "ülimat väsimust".
Kuid mõnedel A-fib-ga inimestel ei pruugi olla mingeid sümptomeid ja nad isegi ei saa aru, et neil see on.
Igal aastal vastutab A-fib USA-s üle 750 000 haiglaravi eest ja aitab kaasa 130 000 surmajuhtumile. Surmad, mille puhul A-fib on panustav või peamine põhjus, on viimase 20 aasta jooksul suurenenud.
A-fib-ga seotud kulud on märkimisväärsed. Üldiselt on USA-s koormus 6 miljardit dollarit aastas. A-fib-ga inimese ravimise keskmine aastaarve on 8 705 dollarit suurem kui ilma selleta.
Nõudluse juhtimise mudel
Tööstressi hindamiseks kasutasid prof Fransson ja meeskond töökoormuse mõõtmist, mis põhineb töövajaduste kontrollimise mudelil. See on tööstressi üks kõige laiemalt uuritud mudeleid.
See põhineb ideel, et töökohanõuete mõju inimeste kogetud koormusele "puhverdab" kontroll, mida neil on oma töö üle.
Oma uuringu jaoks kasutasid teadlased mudeli põhjal Rootsi küsimustikku. See koosneb viiest punktist töövajaduste ja kuue kohta töö kohta.
Küsimustega küsitakse näiteks, kas üksikisik:
- peab "väga palju või väga kiiresti töötama"
- kogeb tööl vastuolulisi nõudmisi
- on ülesannete täitmiseks piisavalt aega
- peab täitma palju korduvaid ülesandeid
- oskab otsustada, milliseid ülesandeid ja kuidas teha
Seos töökoormuse ja A-fib vahel
Teadlased kasutasid andmeid 13 200 inimese kohta, kes moodustasid Rootsi esindava valimi töötavast elanikkonnast. Nad värvati aastatel 2006, 2008 ja 2010 osalema Rootsi terviseuuringutes (SLOSH).
Uuringuga liitumisel ei olnud ühelgi osalejal A-fib - või seda häiret varem esinenud. Samuti ei olnud neil olnud südamepuudulikkust ega infarkti.
Nad olid kõik tööl ja uuringusse sisenedes täitsid nad kõik hulga küsimustikke. Need saadeti posti teel ja need hõlmasid tavapäraseid demograafilisi küsimusi pluss teised tervise, elustiili ja töö kohta.
Uuringus jälgiti rühma keskmiselt 5,7 aastat. Riikide registrite abil tuvastasid teadlased sel perioodil 145 A-fib-i juhtumit.
SLOSH-i andmete analüüs - pärast vanuse, soo ja hariduse kohandamist - näitas, et töökoormus oli seotud peaaegu 50-protsendiliselt suurenenud A-fib-i riskiga.
Risk jäi samaks, kui meeskond kohandas tulemusi veelgi, et võtta arvesse treeningu, suitsetamise, vererõhu ja kehamassiindeksi (KMI) mõju.
Muster on ‘kooskõlas’ teiste andmetega
Teadlased viisid läbi täiendava analüüsi, milles SLOSH-i andmed liideti kahe teise sarnase uuringu andmetega. Sellest selgus, et töökoormus oli seotud 37 protsenti suurema A-fib riskiga.
"Kogu uuringu jooksul," kinnitab prof Fransson, "oli kodade virvendusarütmia riskiteguriks ühtne tööstress."
Ta kutsub töötajaid, kes tunnevad töö tõttu stressi ja kogevad südamepekslemist - või mõnda muud A-fib-i sümptomit - pöörduma arsti poole ja rääkima ülemusega olukorra parandamisest.
"Tööstressi tuleks pidada kodade virvendusarütmia ja südame isheemiatõve ennetamiseks muudetavaks riskiteguriks."
Prof Eleonor I. Fransson
