Mida teada Piaget ’kognitiivse arengu etappidest

Piaget ’etapid on teooria selle kohta, kuidas lapse tunnetus - mis tähendab tema teadmisi ja arusaamu maailmast - areneb sünni ja täiskasvanu vahel.

Jean Piaget oli varajane psühholoog, kes oli spetsialiseerunud laste arendamisele alates 1920. aastatest. Piaget arendas oma teooriaid, jälgides lapsi ja tehes märkmeid nende edenemise kohta.

Piaget 'teooria põhiidee on see, et lapsed arenevad "väikeste teadlastena", kes uurivad oma maailma ja suhtlevad sellega, et mõista inimesi, esemeid ja mõisteid. Nad teevad seda loomulikult, isegi ilma täiskasvanu abita.

Selles artiklis selgitatakse Piaget ’nelja kognitiivse arengu etappi, põhimõisteid ja seda, kuidas inimesed saavad neid kasutada, et aidata lastel õppida ja areneda.

Piaget ’etapid

Selles tabelis ja järgmistes jaotistes on välja toodud Piageti neli kognitiivse arengu etappi:

EtappVanusPõhiteaveSensorimootori staadium0–2 aastat Imikud hakkavad mõistmise kaudu maailma mõistma, puudutades, haarates, vaadates ja kuulates.

Imikutel tekib objekti püsivus (vt allpool).

Operatsioonieelne etapp2–7 aastat Lastel areneb keel ja abstraktne mõte.

Lapsed hakkavad kasutama sümboolset mängu (“teesklemise mängimine”), joonistama pilte ja rääkima minevikus juhtunud asjadest.

Konkreetne tööetapp7–11 aastat Lapsed õpivad objektide kohta loogilisi konkreetseid (füüsilisi) reegleid, nagu pikkus, kaal ja maht.

Lapsed õpivad looduskaitset, idee, et objekt, näiteks vesi või voolimissavi, jääb samaks ka siis, kui selle välimus muutub.

Ametlik tegevusetapp11+Lapsed õpivad abstraktsete mõistete mõistmiseks ja probleemide lahendamiseks loogilisi reegleid.

1. Sensorimootori staadium (sünd kuni 2 aastat)

Beebi kasutab oma meeli keskkonna uurimiseks.

Sünnist kuni 2. eluaastani hakkab imik mõistma ümbritsevat maailma, kasutades selleks meeli ja kehalisi liigutusi. Eksperdid nimetavad seda sensomootori staadiumiks.

Alguses kasutab beeb oma keskkonna uurimiseks oma põhilisi refleksliigutusi, näiteks imemist ja kätega vehkimist. Nad kasutavad ka oma nägemis-, puudutus-, haistmis-, maitse- ja kuulmismeeli.

Väikese teadlasena koguvad nad nendest kogemustest teavet ja õpivad, kuidas eristada inimesi, esemeid, tekstuure, vaatamisväärsusi ja kuidas erinevad olukorrad neid tunnevad.

Objekti püsivus

Kõige arenenum kognitiivne saavutus, mille laps selles etapis saavutab, on objekti püsivus. Objekti püsivus tähendab seda, kui imik saab aru, et objekt on endiselt olemas, isegi kui ta ei suuda seda näha, nuusutada, puudutada ega kuulda.

Objekti püsivus on oluline, sest see tähendab, et imikul on välja kujunenud võime moodustada objekti vaimne pilt ehk esitus, selle asemel et lihtsalt reageerida sellele, mida nad kogevad oma vahetus keskkonnas.

2. Operatsioonieelne etapp (2–7 aastat)

Operatsioonieelses etapis tugineb laps objekti püsivusele ja arendab edasi abstraktset mõtteviisi. See hõlmab keeruka keeleoskuse arendamist ning sõnade ja käitumise kasutamist varem kogetud objektide või sündmuste kujutamiseks.

Lapsel kuvatakse sel perioodil viis peamist käitumist:

• Jäljendamine. Siin saab laps matkida kellegi käitumist ka siis, kui jäljendatavat inimest enam tema ees pole.
• Sümboolne mäng. Laps hakkab objekte kasutama sümbolitena, projitseerides ühe objekti omadused teisele; näiteks pulga teesklemine on mõõk.
• Joonistamine. Joonistamine hõlmab nii jäljendamist kui ka sümboolset mängu. See algab kritseldamisena ja areneb objektide ja inimeste täpsemaks abstraktseks kujutamiseks.
• Vaimne pilt. Laps saab oma mõtetes paljusid esemeid pildistada. Nad võivad küsida esemete nimesid, et neid seoseid nende mõtetes kindlustada.
• Sündmuste verbaalne esilekutsumine. Laps saab keelt kasutades kirjeldada ja esindada sündmusi, inimesi või esemeid oma minevikust.

Operatsioonieelse staadiumi ajal on laps egotsentriline. See tähendab, et nad mõistavad maailma ainult oma vaatenurgast ja võitlevad teiste inimeste vaatenurga nägemise nimel.

3. Konkreetne tööetapp (7–11 aastat)

Konkreetne tööetapp on lapse kognitiivse arengu teine ​​suur pöördepunkt. Laps tugineb abstraktsele mõttele ja valdab seda. Nad muutuvad vähem egotsentriliseks ja ratsionaalsemaks.

Selles etapis omandab laps võime arendada ja rakendada objektidele loogilisi, konkreetseid reegleid (kuid mitte abstraktsetele mõistetele - see toimub ametlikus tööetapis).

See hõlmab paremat võimet objekte gruppidesse ja alarühmadesse klassifitseerida, võimet mõista loogilisi järjestusi, näiteks pikkust ja kaalu, ning mõistmist konserveerimisest.

Looduskaitse

Konserveerimine on arusaam, et objekt võib muutuda suuruses, mahus või välimuses, kuid jääda samaks objektiks.

Näiteks muutub vee välimus siis, kui keegi valab selle lühikesest laiast klaasist kõrgesse kitsasse pudelisse, kuid vesi ise ei muutu. Laps saab sellest nüüd aru.

4. Ametlik tööetapp (11 kuni täiskasvanu)

Ametliku operatsioonietapi käigus õpivad lapsed loogikat kasutama ja teooriaid looma.

Ametlikus tööetapis, mis on kognitiivse arengu viimane etapp, õpib laps keerukamaid loogikareegleid. Nad saavad kasutada loogilisi rolle abstraktsete mõistete mõistmiseks ja probleemide lahendamiseks.

Nüüd suudab laps oma keskkonda analüüsida ja teha järeldusi. Nad liiguvad objektide ja faktide mõistmise piiridest välja, probleemide lahendamise poole. See hõlmab teooriate loomist selle kohta, mis on võimalik nende olemasolevate teadmiste põhjal.

Nüüd saab laps kasutada oma olemasolevaid teadmisi uute teooriate loomiseks maailma kohta ja teha ennustusi selle kohta, mis tulevikus juhtub.

Olulised mõisted

Järgmistes jaotistes selgitatakse kognitiivse arengu mitmeid olulisi aspekte, mille Piaget pakub välja oma teooria osana.

Skeem

Piaget lülitas skeemi idee esimesena kognitiivse arengu teooriasse. Skeem on teadmiste kategooria ehk vaimne mall, mille laps maailma mõistmiseks kokku paneb. Skeem on lapse kogemuste tulemus ja võib kujutada objekte, sündmusi või mõisteid.

Näiteks võib lapsel välja töötada koera skeem. Algul viitab sõna “koer” ainult esimesele koerale, kellega nad kohtuvad, kuid aja jooksul tähistab see sõna kõiki koeri. Kui laps seda skeemi kokku paneb, võib ta enne kategooria valdamist kutsuda iga karvase neljajalgse looma koeraks.

Lisaks uute skeemide loomisele saavad lapsed oma olemasolevaid skeeme uute kogemuste põhjal kohandada.

Lapse vananedes moodustavad nad rohkem skeeme ja kohandavad olemasolevaid skeeme, et võimaldada paremini mõista maailma. Selles mõttes on skeemid viis omandatud teadmiste struktureerimiseks.

Kaks skeemidega seotud põhimõistet on assimilatsioon ja majutamine:

• Assimilatsioon on see, kus laps kasutab uue objekti või olukorra mõistmiseks juba olemasolevat skeemi.
• Majutus on see, kus laps kohandab juba olemasolevat skeemi uue kogemuse või objekti jaoks sobivaks. See protsess on vaimselt keerulisem kui assimilatsioon.

Tasakaalustamine

Tasakaalustamine motiveerib last jätkama kognitiivse arengu etappide kaudu.

Kui laps kogeb assimilatsiooni, on tema maailmapilt ebatäpne ja ta on tasakaalust väljas. See motiveerib last mahutama uut teavet, jõudma tasakaalu seisundisse.

Teooria väljakutsed

Piaget panustas tema teooriaga palju märkimisväärselt, kuidas inimesed lapse arengust mõtlevad. Kuid see pole ilma kriitikata, näiteks:

• Nendel neljal etapil on erinevate laste puhul vastuolulisi tõendeid.
• Tõendid viitavad sellele, et lapsed saavad teatud kognitiivseid ülesandeid täita nooremas eas, kui Piaget soovitab.
• Piaget ’teooria ei arvesta muid kognitiivse arengu mõjusid, näiteks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.
• Piaget ei täpsusta, millised psühholoogilised protsessid neid arengumuutusi põhjustavad.

Kuidas kasutada Piaget ’teooriat

Suhtlemine teiste lastega aitab kaasa lapse arengule.

Piaget ’teooria keskendub ideele, et lapsed peavad väikeste teadlastena oma maailma mõistmiseks vajaliku teabe saamiseks uurima, nendega suhtlema ja eksperimenteerima.

Hooldajad ja koolitajad saavad Piaget ’teooriat praktikas rakendada, pakkudes lastele palju võimalusi oma keskkonna uurimiseks. See hõlmab lastes neil õppida katse-eksituse meetodil ja keskkonnaga katsetades.

Varases staadiumis saavad inimesed aidata lapsel paremini õppida, andes talle mängida ja huvitavaid mänguasju ning vastates küsimustele, mida nad maailma kohta esitavad. Uute väljakutsuvate objektide ja olukordade pakkumine võib tekitada tasakaalu, mis julgustab last õppima tasakaalu saavutama.

Hilisemates etappides aitavad nende kognitiivset arengut sõnamõistatused, probleemide lahendamise ülesanded ja loogikamõistatused.

Kui lubate lapsel suhelda teiste lastega, võib see aidata kaasa ka nende õppimisele, eriti neile, kellel on nende omaga sarnane või veidi kõrgem arengujärk.

Kokkuvõte

Piaget’i kognitiivse arengu teoorial oli märkimisväärne mõju sellele, kuidas inimesed tänapäeval lapseea arengut mõistavad. Piaget soovitab lastel läbida neli erinevat kognitiivse arengu etappi sünnist täiskasvanuks saamiseni.

Iga etapp sisaldab teatud verstaposte, kus laps näitab maailma keerukamat mõistmist. Piaget usub, et areng toimub pideva püüdluse kaudu laiendada ja kohandada skeeme või arusaamu maailmast. Mõned inimesed on aga Piaget ’teooriat kritiseerinud.

Inimesed saavad uurida ka teisi kognitiivse arengu teooriaid, näiteks Võgotski ja Montessori teooriaid.